Kanser na tripa diki

E kantidat di persona ku ta muri na Kòrsou debí na kánser na tripa diki ta haltu kompará ku e promedio di Karibe 

Si tuma Karibe den su totalidat, e kantidat di hende hòmber ku ta muri di kánser na tripa diki na Kòrsou ta mas haltu ku promedio. Pa hasi e komparashon akí, a tuma e mortalidat promedio di 27 pais i isla den Karibe. E esei a sali 10,1 pa kada 100.000 persona. Na Kòrsou, un promedio di 23,7 pa kada 100.000 persona pa aña ta muri di kánser na tripa diki.

Gráfiko: morto komo konsekuensia di kánser na tripa diki internashonalmente, standarisá pa edat (dato mas resien ku ta disponibel pa kada pais, periodo 2007–2014)

Fuente: Base di dato di mortalidat di PAHO, ICD10-code C18-21, sifra pa Kòrsou di 2005-2007

* No tabatin opservashon di kánser na tripa diki na Montserrat ni na Islanan Turcas i Caicos.

Downloads


Refrences

Kánser na tripa diki: Tumor maligno den tripa sa presentá den e partinan di tripa diki konosí komo colon i rectum. Kasi nunka bo no ta topa tumor maligno den tripa delegá i, den e informashon akí, nos a laga e tipo di tumor ei afó. Kasi semper, kánser na tripa diki ta desaroyá for di polip den tripa. Un polip (adenoma) ta un bulto òf hinchá den e kapa di sleim ku ta kubri e parti paden di tripa. Un polip ta un hinchá benigno, pero tin di nan ku por desaroyá bira tumor maligno (kánser) (Volksgezondheidenzorg.info, 2019).

Statistik di kousa di morto: E datonan di kousa di morto na Kòrsou ta basá riba deklarashon di kousa di morto ku dòkter, médiko forense òf spesialista ta saka. Ta kodifiká e kousanan di morto a base di un lista di kódigo ku ta ser usá internashonalmente, e asina yamá International Statistical Classification of Diseases and Related Health Problems (ICD) di Organisashon Internashonal di Salú (WHO). For di 1996, a bin ta traha ku e di 10 revishon di ICD (ICD-10, WHO).

Registro di kanser: Departamento di patologia di Analytisch Diagnostisch Centrum tin un base di dato tokante insidensia (kantidat di kaso nobo) i prevalensia (kantidat di kaso eksistente) di kanser na Kòrsou. E base di dato ta kontené informashon di tur kaso di tumor maligno diagnostiká na Kòrsou.

PAHO (2019). Sterftecijfers. Dataset verkrijgbaar via PAHO mortality database: https://hiss.paho.org/pahosys/grp.php.

Volksgezondheidenzorg.info (2019). Geraadpleegd via https://www.volksgezondheidenzorg.info/onderwerp/dikkedarmkanker/cijfers-context/huidige-situatie#definitie--node-wat-dikkedarmkanker

RIVM: Bilthoven, 2 december 2019.

WCRF/AICR (2009). Food, Nutrition, and Physical activity: a global perspective. Policy Report. World Cancer Research Fund. AICR, American Institute for Cancer ResearchPolicy and Action for Cancer Prevention, Washington.

WCRF/AICR (2011). Colorectal Cancer 2011 Report; Food Nutrition, Physical Activity, and the Prevention of Colorectal Cancer. Washington DC: World Cancer Research Fund. AICR, American Institute for Cancer Research.