Enfermedat kousá pa sangura

Síntoma di dengue, chikungunya i zika ta mas frekuente na parti ost di Willemstad i na Bándariba

Adulto na parti ost di Willemstad i na Bándariba a bisa ku mas frekuensia ku nan tabatin síntoma di dengue, chikungunya i zika (tur dos, 27%), siguí pa e adultonan na Bándabou (25%) i na parti wèst di Willemstad (21%).

Gráfiko: porsentahe di adulto ku síntoma di dengue, chikungunya i zika pa kada region na 2017

* Basá riba ménos ku 100 opservashon i p’esei no inkluí den e relato

Fuente: Enkuesta Nashonal di Salú 2017

Data disponibel


Hustifikashon

Chikungunya ta un enfermedat infeksioso kousá pa un vírùs. E vírùs ta presente den region (sup)tropikal i ta keda transmití pa sangura ku ta pika den dia (RIVM, 2017 a). Den mayoria di kaso, infekshon di vírùs di Chikungunya ta produsí síntoma.

 Dengue ta un enfermedat infeksioso kousá pa un vírùs. E vírùs ta presente den region (sup)tropikal i ta keda transmití pa sangura. Dengue ta presentá regularmente serka hende ku a bishitá un pais kaminda e enfermedat ei ta presente.

Mayoria di infekshon di vírùs di Dengue ta sosodé sin ku e persona haña síntoma.

 Vírùs di Zika ta ser transmití pa sangura di ‘gele koorts’ i sangura di dengue. Normalmente e sangura akí no ta presentá den naturalesa na Hulanda. Den mayoria di kaso, e síntomanan di e enfermedat (keintura di zika) ta relativamente suave. Mayoria di hende no tin síntoma mes. Sinembargo, entre tantu a keda probá ku un infekshon durante embaraso por afektá e yu den barika (RIVM, 2017c).

ENS Kòrsou: Enkuesta Nashonal di Salú (ENS) ta un enkuesta representativo di e poblashon adulto di 18 aña p’ariba ku ta biba riba nan mes. Meta di ENS ta di duna un bista aktualisá di situashon di salú i estilo di bida di poblashon adulto na Kòrsou, i tokante kon nan ta usa e servisionan di kuido. For di 2013, Volksgezondheid Instituut Curaçao (VIC) ta tene un ENS kada kuater aña.

Statistik di kousa di morto: E datonan di kousa di morto na Kòrsou ta basá riba deklarashon di kousa di morto ku dòkter, médiko forense òf spesialista ta saka. Ta kodifiká e kousanan di morto a base di un lista di kódigo ku ta ser usá internashonalmente, e asina yamá International Statistical Classification of Diseases and Related Health Problems (ICD) di Organisashon Internashonal di Salú (WHO). For di 1996, a bin ta traha ku e di 10 revishon di ICD (ICD-10, WHO).

PAHO (2018). Sterftecijfers Curaçao 2001-2007. Dataset verkrijgbaar via PAHO mortality database: https://hiss.paho.org/pahosys/grp.php

RIVM (2017a). Geraadpleegd via   https://www.rivm.nl/Onderwerpen/C/Chikungunya

RIVM: Bilthoven, 7 September 2019. 

RIVM (2017b). Geraadpleegd via   https://www.rivm.nl/Onderwerpen/D/Dengue RIVM: Bilthoven, 7 September 2019. 

RIVM (2017c). Geraadpleegd via   https://www.rivm.nl/Onderwerpen/Z/Zikavirus

RIVM: Bilthoven, 7 September 2019. 

Verstraeten S., Griffith, M.F.H, & Pin R. (2017). De nationale gezondheidsenquête Curaçao 2017: de belangrijkste resultaten, methode en tabellen, Volksgezondheid Instituut Curaçao, Willemstad.