Problema di funshonamentu

Data disponibel


Hustifikashon

Indikashon di funshonamentu físiko: VIC ta parti limitashon den aktividat den e siguiente tiponan: limitashon den aktividat ku tin di aber ku tende, mira, move, i aktividat di tur dia (na hulandes, ADL). Por tuma aktividat di tende, mira i move komo un solo tipo tambe (limitashon físiko) (volksgezondheid, 2017).

Limitashon den aktividat ku tin di aber ku tende: Hopi difikultat òf inkapasidat pa tende loke un otro hende ta bisa den un kòmbersashon ku un solo persona, òf den un grupo di 3 òf mas persona (si ta nesesario, ku un aparato di oido).

Limitashon den aktividat ku tin di aber ku mira: Hopi difikultat òf inkapasidat pa lesa lèter chikitu den korant; òf pa rekonosé un hende su kara na un distansia di 4 meter (si ta nesesario, ku brel òf lèns di kontakto bistí).

Limitashon pa move: Hopi difikultat òf inkapasidat pa karga un opheto di 5 kg, por ehèmpel un tas di kompra, i kana 10 meter kuné; bùk i piki algu for di suela; òf kana 400 meter sin para (ku un garoti si ta nesesario).

Problema di funshonamentu: Hopi difikultat ku un òf mas di e limitashonnan menshoná akiriba.

Limitashon físiko ta hunga un papel importante den kon bon un adulto por yuda su kurpa. Ora un adulto haña limitashon físiko, esei ta strob’é di hasi sierto kos riba su mes. Si ta trata di un limitashon grave, e persona lo tin mester di mas yudansa den su aktividatnan, i inkluso e por tin mester di kuido na kas.

CHS: Curaçao Health Study (CHS) ta un enkuesta di poblashon ku a tuma lugá na 1993 – 1994 bou di poblashon adulto di 18 aña p’ariba na Kòrsou. E enkuesta akí a suministrá un gran kantidat di dato konfiabel tokante salú, i komportashon relashoná ku salú, di poblashon di Kòrsou.

ENS Kòrsou: Enkuesta Nashonal di Salú (ENS) ta un enkuesta representativo di e poblashon adulto di 18 aña p’ariba ku ta biba riba nan mes. Meta di ENS ta di duna un bista aktualisá di situashon di salú i estilo di bida di poblashon adulto na Kòrsou, i tokante kon nan ta usa e servisionan di kuido. For di 2013, Volksgezondheid Instituut Curaçao (VIC) ta tene un ENS kada kuater aña.

Alberts, J. F., Gerstenbluth, I., Halabi, Y. T. & O'Neil, J. (1996). The Curaçao Health study. Northern Centre for Healthcare Research.

Verstraeten S., Jansen I., Pin R. & Brouwer W. (2013). De nationale gezondheidsenquête Curaçao 2013: methodologie en belangrijkste resultaten. Volksgezondheid Instituut Curaçao, Willemstad.

Verstraeten S., Griffith – Lendering, M.F.H, & Pin R. (2017). De nationale gezondheidsenquête Curaçao 2017: de belangrijkste resultaten, methode en tabellen, Volksgezondheid Instituut Curaçao, Willemstad.

Volksgezondheidenzorg.info (2017). Konsultá via   https://www.volksgezondheidenzorg.info/onderwerp/functioneringsproblemen/cijfers-context/huidige-situatie#definities   RIVM: Bilthoven, 7 april 2018.