Leshon

E adultonan na Willemstad pabou di brùg ta esnan ku a sufri mas tantu aksidente

E porsentahe di adulto ku a sufri un aksidente den tráfiko, na trabou, na kas i/òf den nan tempu liber den e 12 lunanan promé ku e entrevista ta mas haltu (12%) serka e adultonan na Willemstad pabou di brùg, siguí pa e adultonan na Bándabou (11%), Bándariba (10%) i Willemstad pariba di brùg (9%).

Gráfiko: porsentahe di adulto ku a sufri un aksidente den tráfiko, na trabou, na kas i/òf den nan tempu liber den e 12 lunanan promé ku e entrevista, pa kada region, 2017

* Basá riba ménos ku 100 opservashon i p’esei no inkluí den e relato

Fuente: Enkuesta Nashonal di Salú 2017

E kantidat di persona na Kòrsou ku ta muri komo konsekuensia di leshon ta djis un tiki bou di e promedio di Karibe 

Si tuma Karibe den su totalidat, e kantidat di persona ku ta muri komo konsekuensia di leshon na Kòrsou ta djis un tiki bou di promedio. E sifra di mortalidat promedio den Karibe ta 56,5 pa kada 100.000 persona. Na Kòrsou, e sifra di mortalidat na 2007 tabata 53,9 pa kada 100.000 persona. Islanan Turcas i Caicos tabatin e mortalidat di mas abou pa kada 100.000 persona: 20,4; i Guyana e sifra di mas haltu: 105,4.

Gráfiko: morto komo konsekuensia di leshon den Karibe, standarisá pa edat, (dato mas resien ku ta disponibel pa kada pais; periodo 2007–2014)

Fuente: Statistik di Kousa di Morto di PAHO, ICD10-code V01-Y89

Data disponibel


Hustifikashon

Bou di leshon ta komprondé leshon komo konsekuensia di aksidente òf violensia i leshon ku un persona mes a kousa na su kurpa. Huntu, nan ta forma un problema di salú sumamente variá ku ta hiba na diferente tipo di daño na salú, (manera daño serebral, fraktura i venenamentu) ku un gran variedat di kousa diferente (manera aksidente di tráfiko, aksidente den ambiente privá i aksidente na trabou) (Volksgezondheidenzorg, 2020)

ENS Kòrsou: Enkuesta Nashonal di Salú (ENS) ta un enkuesta representativo di e poblashon adulto di 18 aña p’ariba ku ta biba riba nan mes. Meta di ENS ta di duna un bista aktualisá di situashon di salú i estilo di bida di poblashon adulto na Kòrsou, i tokante kon nan ta usa e servisionan di kuido. For di 2013, Volksgezondheid Instituut Curaçao (VIC) ta tene un ENS kada kuater aña.

GSHS Curaçao 2015: Global School-based Student Health Survey (GSHS) ta un enkuesta di salú bou di mucha di skol di 12 te ku 17 aña. E ta forma parti di e investigashon GSHS internashonal, di Organisashon Internashonal di Salú (WHO). Meta di GSHS ta di haña un bista aktualisá di komportashon di mucha di skol na Kòrsou ku por afektá nan salú, i tambe tokante nan bienestar. Na Kòrsou, a tene e enkuesta pa di promé bes na 2015.

Statistik di kousa di morto: E datonan di kousa di morto na Kòrsou ta basá riba deklarashon di kousa di morto ku dòkter, médiko forense òf spesialista ta saka. Ta kodifiká e kousanan di morto a base di un lista di kódigo ku ta ser usá internashonalmente, e asina yamá International Statistical Classification of Diseases and Related Health Problems (ICD) di Organisashon Internashonal di Salú (WHO). For di 1996, a bin ta traha ku e di 10 revishon di ICD (ICD-10, WHO).

PAHO (2020). Sterftecijfers Curaçao 2001-2007. Dataset verkrijgbaar via PAHO mortality database:  https://hiss.paho.org/pahosys/grp.php.

Peden M, McGee K, Krug E. (2002). Injury: a leading cause of the global burden of disease, 2000. Geneva: World Health Organization.

Verstraeten S. (2016). The Curaçao Global School-based Student Health survey (GSHS) Study 2015. Volksgezondheid Instituut Curaçao, Willemstad.

Verstraeten S., Griffith-Lendering, M.F.H, & Pin R.R. (2017). De nationale gezondheidsenquête Curaçao 2017: de belangrijkste resultaten, methode en tabellen, Volksgezondheid Instituut Curaçao, Willemstad.

Volksgezondheidenzorg(2020). Geraadpleegd via https://www.volksgezondheidenzorg.info/onderwerp/letsels/cijfers-context/seh-bezoeken#definities RIVM: Bilthoven, 25 januari 2020.